Mine sisu juurde

y

Allikas: VikisÔnastik

Vaata ka

[muuda]

Keeltevaheline

[muuda]

TĂ€ht

[muuda]

Y, y

  1. Ladina tÀhestiku eelviimane tÀht.
Vikipeedia artikkel:
y

SĂŒmbol

[muuda]

y, Y

  1. matemaatika: teine muutuja
  2. matemaatika: teine tundmatu suurus

Eesti

[muuda]

NimisÔna

[muuda]

Y, y

['ĂŒpsilon], ['igrek]
  1. TÀht Y, y. Eesti tÀhestiku viimane tÀht, ladina tÀhestiku eelviimane tÀht.

    SĂŒnonĂŒĂŒmid:

    TÔlked:

Teisi tÀhendusi vaata alajaotusest "Keeltevaheline"

Galeegi

[muuda]

TĂ€ht

[muuda]
VÔÔrtÀht.

NimisÔna

[muuda]

Y, y

  1. Y, y, Y-tÀht, y-tÀht.

    SĂŒnonĂŒĂŒm:

Guaranii

[muuda]

NimisÔna

[muuda]

y

  1. vesi
  2. VĂ€rvitu vedelik.
  3. jÔgi

SĂŒnonĂŒĂŒm

[muuda]

Hispaania

[muuda]

TĂ€ht

[muuda]

HÀÀldus

[muuda]

Üldiselt hÀÀldub frikatiivina [j], silbi lĂ”pus poolvokaalina [i], nasaali jĂ€rel afrikaadina.

Varem kirjutati sĂ”na alguses I asemel Y, et tĂ€ht paremini silma paistaks. Aastal 1726 otsustas Hispaania Kuninglik Akadeemia tĂ€htede y ja i kasutamise lahutada. Praegu on selline kasutus sĂ€ilinud vaid mĂ”nes nimes (Ybarra) ja lĂŒhendis (CYII).

NimisÔna (1)

[muuda]

Y, y [igri'eÎła], [je] naissoost

  1. Y, y, Y-tÀht, y-tÀht
    SĂŒnonĂŒĂŒmid:

NimisÔna (2)

[muuda]

y

naissoost

  1. kÀimla, klosett

SidesÔna

[muuda]

y

[i]; vokaalide vahel [j]

  1. ja, ning, aga. Kasutatakse sĂ”nu, fraase vĂ”i osalauseid ĂŒhendava sidesĂ”nana, millel on koondav vĂ”i ka vastandav tĂ€hendus.
    Alfredo y AndrĂ©s estĂĄn aquĂ­. – Alfredo ja AndrĂ©s on siin.
    Te llamĂ© y no viniste. – Ma hĂŒĂŒdsin sind, aga sa ei tulnud.

  2. Kasutatakse tÀhenduse rÔhutamiseks.
    dĂ­as y dĂ­as – pĂ€evadekaupa

  3. Kasutatakse erinevuse vÀljendamiseks.
    Hay hombres y hombres. – On erinevaid inimesi.

  4. Kasutatakse pĂ”hiarvudes kĂŒmnelise ja ĂŒhelise vahel.
    diez y seis – kuusteist
    veinte y uno – kakskĂŒmmend ĂŒks

  5. Kasutatakse kellaja vÀljendamisel tundide ja minutite eraldamiseks.
    Son las cuatro y cinco. – Kell on viis minutit neli lĂ€bi.

  6. Kasutatakse aadlike nimedes isa ja ema perekonnanime vahel.

  7. ja, aga, mis siis, ja mis siis, aga mis siis. Kasutatakse kĂŒsimuse alguses.
    ¿Y si no lo pago? – Ja kui ma ei maksa? Aga kui ma ei maksa? Mis siis, kui ma ei maksa? Aga mis siis, kui ma ei maksa? Ja mis siis, kui ma ei maksa?

Fraasid

[muuda]

MĂ€rkus

[muuda]
Kui jĂ€rgneb [i] (i vĂ”i hi, vĂ€lja arvatud hie), siis kasutatakse y asemel sĂ”na e (ka: Ăż). Erandiks on juhtum, kui y alustab kĂŒsimust, nĂ€iteks: ÂżY Isidoro?

PĂ€ritolu

[muuda]
Ladina sÔnast et 'ja'.

Vaata ka

[muuda]

MÀÀrsÔna

[muuda]

y

  1. vananenud: seal

    SĂŒnonĂŒĂŒm:

PĂ€ritolu

[muuda]
Ladina sÔnast ibi 'seal'.


Inglise

[muuda]

TĂ€ht

[muuda]

Y, y

Inglise tÀhestiku 25. tÀht.

HÀÀldus

[muuda]

HÀÀlduse variante:

  1. silbi alguses [j]
    yes
    beyond
  2. kinnises silbis [i]
    myth
  3. [i]
    city
  4. [ai]
    my

NimisÔna (1)

[muuda]

y, Y

[w'ai]

  1. y, Y, y-tÀht, Y-tÀht. Inglise tÀhestiku 25. tÀht.

    SĂŒnonĂŒĂŒm:

  2. Mingi hÀÀlik vĂ”i hÀÀlikuĂŒhend, mida y-tĂ€ht mĂ€rgib.
  3. Y- vÔi y-tÀhe eksemplar.
  4. Y- vĂ”i y-tĂ€he ladumis- vĂ”i trĂŒkivorm.
  5. KahekĂŒmne viies asi mingist seeriast.
  6. Y-tÀhe kujuline asi.
  7. Kividest suur Y ĂŒlikooli Brigham Young University juures.
  8. Hargnev toruliitmik.

Vormid

[muuda]

Homofoonid

[muuda]

NimisÔna (2)

[muuda]

y

[w'ai]

  1. matemaatika: y, y, igrek. Teine tundmatu suurus (esimene on tavaliselt x).
  2. matemaatika: y, y. Teine muutuja (esimene on tavaliselt x).
  3. matemaatika: y, y, ordinaat
  4. matemaatika: y-telg, ordinaattelg, sekundaarne telg, vertikaaltelg

    SĂŒnonĂŒĂŒm:

Vaata ka

[muuda]

OmadussÔna

[muuda]

Y, y

[w'ai]

  1. Y-le vÔi y-le omane.
  2. KahekĂŒmne viies mingis seerias.
  3. Y-kujuline.


Vaata ka

[muuda]

LĂŒhend (1)

[muuda]

y

  1. jard, jardi. LĂŒhend sĂ”nast yard vĂ”i yards.

  2. LĂŒhend sĂ”nast yeoman tĂ€henduses 'sĂ”jalaevastiku arveallohvitser ehk laoĂŒlem'.

LĂŒhend (2)

[muuda]

y, y.

  1. a, a., aasta, aastat. LĂŒhend sĂ”nast year vĂ”i years.

LĂŒhend (3)

[muuda]

y.

  1. jard, jardi. LĂŒhend sĂ”nadest yard, yards.

  2. Miks? LĂŒhend, mida kasutatakse chat'is, sest sĂ”na why kĂ”lab samamoodi nagu tĂ€he nimetus.

Vaata ka

[muuda]


KÔmri

[muuda]

Artikkel

y

  1. Kasutatakse mÀÀrava artiklina. Ei tÔlgita.

Variandid

[muuda]
  • yr (kasutatakse tĂ€ishÀÀlikute ja h ees)

AbisÔna

y

  1. Kasutatakse partiklina tegusÔna ees. Ei tÔlgita.
  2. mis, mida. Kasutatakse partiklina relatiivlause ees.

Variandid

[muuda]
  • yr (kasutatakse tĂ€ishÀÀlikute ja h ees)


Ladina

[muuda]

TĂ€ht

[muuda]

Y, y

Ladina tÀhestiku eelviimane tÀht.


NimisÔna

[muuda]

Y, y

kesksoost

  1. Y, y, Y-tĂ€ht, y-tĂ€ht, ĂŒpsilon, igrek.

Vormid

[muuda]
Ei kÀÀndu.

Prantsuse

[muuda]

HÀÀldus

[muuda]

[i], sÔna algul vÔib hÀÀlduda ka [j]. SÔnaalguline y [j] kÀitub konsonandina.

NimisÔna (1)

[muuda]

Y, y

meessoost

  1. Y, y, Y-tÀht, y-tÀht.

    SĂŒnonĂŒĂŒmid:
  2. Y- vÔi y-tÀhe eksemplar.
    SĂŒnonĂŒĂŒmid:

Fraasid

[muuda]

PĂ€ritolu

[muuda]
Aastast 1119 on fikseeritud y griu ja y.

NimisÔna (2)

[muuda]

y

meessoost

  1. matemaatika: y. Teine muutuja.

NimisÔnade kasutamine

[muuda]
MÀÀrav artikkel le esineb y ees ĂŒldiselt kujul l'.
Ljesoon harilik sÔnade des, deux, un, en puhul.

MÀÀrsÔnaline asesÔna

[muuda]

y

  1. seal; sinna. Anafooriline kohta vÔi sihtkohta vÀljendav asesÔna, mis viitab kohale, mida on eelnevalt mainitud koos eessÔnaga à.
    Je me rends Ă  la bibliothĂšque et y lis des livres. – Ma pöördun raamatukogu poole ja loen seal raamatuid.

  2. seal, sinna. Anafooriline kohta vÔi sihtkohta asesÔna, mis asendab kohta vÀljendavat fraasi eessÔnaga chez, dans, en, sous, sur vÔi muu eessÔnaga.
    Est-elle dans la salle? Oui, elle y est. – Kas ta on saalis? Jah, on kĂŒll.

  3. seal; siin. Anafooriline asesÔna, mis asendab kohamÀÀrsÔna.
    Est-il ici? Oui, il y est. – Kas ta on siin? Jah, on kĂŒll.

  4. jÀÀb tĂ”lkimata. Pleonastiline asesĂ”na, mis lisandub kohamÀÀrsĂ”nale, nĂ€iteks lĂ , dessus, vĂ”i sĂ”nale oĂč.

  5. jÀÀb tÔlkimata. Pleonastiline asesÔna, mis lisandub sihtkohta vÔi kohta vÀljendavale fraasile.

  6. seal. Anafooriline asesÔna, mis asendab kohta mÀrkivat nimisÔnafraasi, vÀljendades selles kohas viibimist.

  7. tÔlge oleneb rektsioonist: sellest; sellele jne. Anafooriline isikuline asesÔna, mis asendab eessÔnafraasi eessÔnaga à.

  8. vananenud vĂ”i pĂŒsivĂ€ljendite puhul; tĂ”lge oleneb rektsioonist: sellesse, temasse, seda jne. Anafooriline isikuline asesĂ”na, mis asendab eessĂ”nafraasi eessĂ”naga en, par, pour jne.

  9. tÔlge oleneb rektsioonist: neid, nendega jne. Anafooriline isikuline asesÔna, mis asendab nimisÔna.

  10. tÔlge oleneb rektsioonist: sellele jne. Anafooriline isikuline asesÔna, mis asendab infinitiivi.

  11. tÔlge oleneb rektsioonist: sellele jne. Anafooriline isikuline asesÔna, mis asendab tervet lauset, sealhulgas pleonastiliselt vÔrdluslausetes.


Saksa

[muuda]

TĂ€ht

[muuda]

Y, y

HÀÀldus

[muuda]
Kreeka, ladina ja skandinaavia pĂ€ritolu vÔÔrsĂ”nades hÀÀldub [ĂŒ]-na. MĂ”nes skandinaavia nimes, nĂ€iteks Visby, hÀÀldub i-na, nagu ka saksa nimes Rieseby. Teistest keeltest pĂ€rit sĂ”nades hÀÀldub nagu j vĂ”i i, inglise ja afrikaani keelest pĂ€rit sĂ”nades ka ai. MittevÔÔrsĂ”nadest sisaldub y ainult pĂ€risnimedes, milles ei vĂ”i ai kirjutatakse veel vanamoodi ey ja ay.

Tupii

[muuda]

NimisÔna

[muuda]

y

  1. vesi

  2. jÔgi

SĂŒnonĂŒĂŒmid

[muuda]

LiitsÔnad

[muuda]


Vietnami

[muuda]

NimisÔna

[muuda]

y

  1. meditsiin