y
Ilme
Vaata ka
[muuda]Keeltevaheline
[muuda]TĂ€ht
[muuda]Y, y
- Ladina tÀhestiku eelviimane tÀht.
SĂŒmbol
[muuda]y, Y
- matemaatika: teine muutuja
- matemaatika: teine tundmatu suurus
Eesti
[muuda]NimisÔna
[muuda]Y, y
- ['ĂŒpsilon], ['igrek]
- TÀht Y, y. Eesti tÀhestiku viimane tÀht, ladina tÀhestiku eelviimane tÀht.
- SĂŒnonĂŒĂŒmid:
- TÔlked:
- afrikaani: Y, y
- alemanni: Y, y, Ypsilon
- esperanto: Y, y, ipsilono
- galeegi: Y, y, i grego
- hispaania: Y, y, i griega, ye
- hollandi: Y, y
- inglise: Y, y
- itaalia: Y, y, ypsilon, i greca
- katalaani: Y, y, i grega
- ladina: Y, y
- norra: Y, y
- norra (uusnorra): Y, y
- poola: Y, y, igrek
- portugali: Y, y
- prantsuse: Y, y, i grec, y grec
- rumeenia: Y, y
- sloveeni: Y, y
- soome: Y, y
- taani: Y, y
- tĆĄehhi: Y, y, ypsilon
- vene: ОгŃĐ”Đș m
Teisi tÀhendusi vaata alajaotusest "Keeltevaheline"
Galeegi
[muuda]TĂ€ht
[muuda]- VÔÔrtÀht.
NimisÔna
[muuda]Y, y
Guaranii
[muuda]NimisÔna
[muuda]y
SĂŒnonĂŒĂŒm
[muuda]Hispaania
[muuda]TĂ€ht
[muuda]HÀÀldus
[muuda]Ăldiselt hÀÀldub frikatiivina [j], silbi lĂ”pus poolvokaalina [i], nasaali jĂ€rel afrikaadina.
Varem kirjutati sĂ”na alguses I asemel Y, et tĂ€ht paremini silma paistaks. Aastal 1726 otsustas Hispaania Kuninglik Akadeemia tĂ€htede y ja i kasutamise lahutada. Praegu on selline kasutus sĂ€ilinud vaid mĂ”nes nimes (Ybarra) ja lĂŒhendis (CYII).
NimisÔna (1)
[muuda]Y, y [igri'eÎła], [je] naissoost
NimisÔna (2)
[muuda]y
naissoost
SidesÔna
[muuda]y
[i]; vokaalide vahel [j]
- ja, ning, aga. Kasutatakse sĂ”nu, fraase vĂ”i osalauseid ĂŒhendava sidesĂ”nana, millel on koondav vĂ”i ka vastandav tĂ€hendus.
- Kasutatakse tÀhenduse rÔhutamiseks.
- Kasutatakse erinevuse vÀljendamiseks.
- Kasutatakse pĂ”hiarvudes kĂŒmnelise ja ĂŒhelise vahel.
- Kasutatakse kellaja vÀljendamisel tundide ja minutite eraldamiseks.
- Kasutatakse aadlike nimedes isa ja ema perekonnanime vahel.
- ja, aga, mis siis, ja mis siis, aga mis siis. Kasutatakse kĂŒsimuse alguses.
Fraasid
[muuda]MĂ€rkus
[muuda]PĂ€ritolu
[muuda]Vaata ka
[muuda]MÀÀrsÔna
[muuda]y
PĂ€ritolu
[muuda]
Inglise
[muuda]TĂ€ht
[muuda]Inglise tÀhestiku 25. tÀht.
HÀÀldus
[muuda]HÀÀlduse variante:
NimisÔna (1)
[muuda]y, Y
[w'ai]
- y, Y, y-tÀht, Y-tÀht. Inglise tÀhestiku 25. tÀht.
- SĂŒnonĂŒĂŒm:
- Mingi hÀÀlik vĂ”i hÀÀlikuĂŒhend, mida y-tĂ€ht mĂ€rgib.
- Y- vÔi y-tÀhe eksemplar.
- Y- vĂ”i y-tĂ€he ladumis- vĂ”i trĂŒkivorm.
- KahekĂŒmne viies asi mingist seeriast.
- Y-tÀhe kujuline asi.
- Kividest suur Y ĂŒlikooli Brigham Young University juures.
- Hargnev toruliitmik.
Vormid
[muuda]Homofoonid
[muuda]NimisÔna (2)
[muuda]y
[w'ai]
- matemaatika: y, y, igrek. Teine tundmatu suurus (esimene on tavaliselt x).
- matemaatika: y, y. Teine muutuja (esimene on tavaliselt x).
- matemaatika: y, y, ordinaat
- matemaatika: y-telg, ordinaattelg, sekundaarne telg, vertikaaltelg
Vaata ka
[muuda]OmadussÔna
[muuda]Y, y
[w'ai]
- Y-le vÔi y-le omane.
- KahekĂŒmne viies mingis seerias.
- Y-kujuline.
Vaata ka
[muuda]LĂŒhend (1)
[muuda]y
LĂŒhend (2)
[muuda]y, y.
LĂŒhend (3)
[muuda]y.
Vaata ka
[muuda]KÔmri
[muuda]Artikkel
y
- Kasutatakse mÀÀrava artiklina. Ei tÔlgita.
Variandid
[muuda]- yr (kasutatakse tÀishÀÀlikute ja h ees)
AbisÔna
y
- Kasutatakse partiklina tegusÔna ees. Ei tÔlgita.
- mis, mida. Kasutatakse partiklina relatiivlause ees.
Variandid
[muuda]- yr (kasutatakse tÀishÀÀlikute ja h ees)
Ladina
[muuda]TĂ€ht
[muuda]Y, y
Ladina tÀhestiku eelviimane tÀht.
NimisÔna
[muuda]Y, y
kesksoost
Vormid
[muuda]- Ei kÀÀndu.
Prantsuse
[muuda]HÀÀldus
[muuda][i], sÔna algul vÔib hÀÀlduda ka [j]. SÔnaalguline y [j] kÀitub konsonandina.
NimisÔna (1)
[muuda]Y, y
meessoost
Fraasid
[muuda]PĂ€ritolu
[muuda]NimisÔna (2)
[muuda]y
meessoost
- matemaatika: y. Teine muutuja.
NimisÔnade kasutamine
[muuda]MÀÀrsÔnaline asesÔna
[muuda]y
- seal; sinna. Anafooriline kohta vÔi sihtkohta vÀljendav asesÔna, mis viitab kohale, mida on eelnevalt mainitud koos eessÔnaga à .
- seal, sinna. Anafooriline kohta vÔi sihtkohta asesÔna, mis asendab kohta vÀljendavat fraasi eessÔnaga chez, dans, en, sous, sur vÔi muu eessÔnaga.
- seal; siin. Anafooriline asesÔna, mis asendab kohamÀÀrsÔna.
- jÀÀb tĂ”lkimata. Pleonastiline asesĂ”na, mis lisandub kohamÀÀrsĂ”nale, nĂ€iteks lĂ , dessus, vĂ”i sĂ”nale oĂč.
- jÀÀb tÔlkimata. Pleonastiline asesÔna, mis lisandub sihtkohta vÔi kohta vÀljendavale fraasile.
- seal. Anafooriline asesÔna, mis asendab kohta mÀrkivat nimisÔnafraasi, vÀljendades selles kohas viibimist.
- tÔlge oleneb rektsioonist: sellest; sellele jne. Anafooriline isikuline asesÔna, mis asendab eessÔnafraasi eessÔnaga à .
- vananenud vĂ”i pĂŒsivĂ€ljendite puhul; tĂ”lge oleneb rektsioonist: sellesse, temasse, seda jne. Anafooriline isikuline asesĂ”na, mis asendab eessĂ”nafraasi eessĂ”naga en, par, pour jne.
- tÔlge oleneb rektsioonist: neid, nendega jne. Anafooriline isikuline asesÔna, mis asendab nimisÔna.
- tÔlge oleneb rektsioonist: sellele jne. Anafooriline isikuline asesÔna, mis asendab infinitiivi.
- tÔlge oleneb rektsioonist: sellele jne. Anafooriline isikuline asesÔna, mis asendab tervet lauset, sealhulgas pleonastiliselt vÔrdluslausetes.
Saksa
[muuda]TĂ€ht
[muuda]Y, y
HÀÀldus
[muuda]- Kreeka, ladina ja skandinaavia pĂ€ritolu vÔÔrsĂ”nades hÀÀldub [ĂŒ]-na. MĂ”nes skandinaavia nimes, nĂ€iteks Visby, hÀÀldub i-na, nagu ka saksa nimes Rieseby. Teistest keeltest pĂ€rit sĂ”nades hÀÀldub nagu j vĂ”i i, inglise ja afrikaani keelest pĂ€rit sĂ”nades ka ai. MittevÔÔrsĂ”nadest sisaldub y ainult pĂ€risnimedes, milles ei vĂ”i ai kirjutatakse veel vanamoodi ey ja ay.
Tupii
[muuda]NimisÔna
[muuda]y
SĂŒnonĂŒĂŒmid
[muuda]LiitsÔnad
[muuda]Vietnami
[muuda]NimisÔna
[muuda]y
