Vilehaigur

Vilehaigur
Vilehaigur
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Pelikanilised Pelecaniformes;
Sugukond	Haigurlased Ardeidae;
Perekond	Vilehaigur Syrigma;
Liik	Vilehaigur;
Binaarne nimetus
	Syrigma sibilatrix; (Temminck, 1824)
	;
Sünonüümid
	Ardea sibilatrix

Vilehaigur (Syrigma sibilatrix) on haigurlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Vilehaigur on 53–64 cm pikk ja kaalub 521–546 g.^[2]

Vilehaigru selg ning õla- ja hoosuled on sinakashallid. Kael ja rind on kollased. Pealtiiva kattesuled on kollased ja oranžid mustade triipudega. Kurgualune, kõht ja saba on valged. Pealagi on must, peas on kuni 4 cm pikkused mustad heleda otsaga suled. Silmad on helekollased. Valjasriba on sinine. Nokk on roosa või punane, nokaots on must.^[2]

Vilehaigrud lehvitavad tiibu kiiremini kui teised haigrud. Lennates hoiavad nad kaela veidi kõverdatult, harva ka üleni väljasirutatult.^[3]

S. s. fostersmithi on väiksem kui sibilatrix, tema nokk on lühem, pea on heledam ning tiiva kattesuled on kollasemat tooni ja vähem triibulised.^[2]

Noorlinnud on täiskasvanutest heledamad, kael ja rind on helehallid ning kael on triibuline.^[2]

Alamliigid ja levik

Liigil on kaks alamliiki:^[4]

S. s. fostersmithi Friedmann, 1949 – Kirde-Colombias ja Loode-Venezuelas
S. s. sibilatrix (Temminck, 1824) – Ida-Boliiviast ja Lõuna-Brasiiliast Kirde-Argentinani

Elavad märgadel rohumaadel, padurates, riisipõldudel ja järvede ääres.^[5]

Toitumine

Toituvad peamiselt lülijalgsetest, kuid ka konnadest, angerjatest, sisalikest ja madudest.^[5]

Toitu otsides seisavad paigal või kõnnivad aeglaselt.^[2] Tavaliselt toituvad üksi või paarides, vahel kuni 25-linnulistes parvedes. Toituvad päeval.^[5]

Pesitsemine

Pesitsevad üksikult või hajusates kolooniates. Okstest ehitatud pesa asub 3–11 m kõrgusel puu otsas.^[5] Vanalinnud ehitavad pesa koos, pesamaterjali kogub peamiselt isaslind.^[6]

Levila põhjaosas pesitsevad aprillist septembrini, Brasiilias septembrist jaanuarini. Kurnas on 3–4 helesinist muna mõõtmetega 46–48 × 35–37 mm.^[2] Mune hauvad mõlemad vanalinnud^[6] 28 päeva.^[2] Pojad saavad lennuvõimeliseks 42 päeva vanuselt.^[7]

Viited

↑ BirdLife International (2024). Syrigma sibilatrix. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
1 2 3 4 5 6 7 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 208–213. ISBN 0-19-854981-4.
↑ Kahl, M. P. (1971). "Some Observations on the Behavior of Whistling Herons". Wilson Bulletin. 83 (3).
↑ "Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans". IOC World Bird List. Vaadatud 6. detsembril 2025.
1 2 3 4 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 405. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 Gussoni, Carlos Otávio Araujo; Guaraldo, André de Camargo; Staggemeier, Vanessa Graziele (2006). "Aspectos da biologia reprodutiva de Syrigma sibilatrix (Ardeidae, Aves)". Revista Brasileira de Ornitologia. 14 (2): 161–163.
↑ Di Giacomo, Alejandro G. (1988). "Nidificación del Chiflón (Syrigma sibilatrix) en Salto, Buenos Aires, Argentina". El Hornero. 13 (1): 1–7.

Välislingid

[1] BirdLife International (2024). Syrigma sibilatrix. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.

[Kushlan-2] 1 2 3 4 5 6 7 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 208–213. ISBN 0-19-854981-4.

[Kahl-3] Kahl, M. P. (1971). "Some Observations on the Behavior of Whistling Herons". Wilson Bulletin. 83 (3).

[IOC-4] "Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans". IOC World Bird List. Vaadatud 6. detsembril 2025.

[del_Hoyo-5] 1 2 3 4 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 405. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Gussoni-6] 1 2 Gussoni, Carlos Otávio Araujo; Guaraldo, André de Camargo; Staggemeier, Vanessa Graziele (2006). "Aspectos da biologia reprodutiva de Syrigma sibilatrix (Ardeidae, Aves)". Revista Brasileira de Ornitologia. 14 (2): 161–163.

[Di_Giacomo-7] Di Giacomo, Alejandro G. (1988). "Nidificación del Chiflón (Syrigma sibilatrix) en Salto, Buenos Aires, Argentina". El Hornero. 13 (1): 1–7.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]